Orienteerumispäevakul osalemine on lihtne – tuleb RMK Eestimaa orienteerumispäevakud kodulehelt saadud info põhjal õigesse kohta pärale jõuda ning edasi on abiks viidad, kaart ja kompass. Anname siiski väikse ülevaate ja mõned näpunäited, kuidas sinu orienteerumispäevak sujuvalt kulgeks
Alustuseks – jõua õigesse kohta pärale!
Kui oled võtnud nõuks osaleda orienteerumispäevakul, vali lehelt
www.päevakud.ee välja sobiv üritus ning vaata, kuhu täpselt minema peab. Päralejõudmise lihtsustamiseks on enamik korraldajaid lisanud sündmuse juurde Google Mapsi või Waze’i lingi.
Infotelk on päevaku staap – seal on kaardimüük, pakihoid, lastehoid ja mis kõik veel
Päevaku esimene kõige olulisem punkt on infotelk. Seal saab valida omale sobiva pikkuse ja raskusastmega, rentida
SI-pulga või kompassi, jätta hoiule autovõtmed või seljakoti ning üldse kõiksugu olulist infot. Infotelk on tähistatud vastavate kirjadega ning selleni viivad enamasti viidad.
Osalus päevakutele maksab täiskasvanutele enamasti €5, üliõpilastele ja pensionäridele €4 ja kooliõpilastele €2, mitmel pool on õpilastele osalemine ka tasuta. SI-pulga rent €1-1,5. Mitmed korraldajad võimaldavad registreerimist ka
SportID keskkonna kaudu. SI-kiibi rendi jaoks küsitakse enamasti tagatiseks nt ID-kaart vm dokument või pannakse kirja sinu nimi.
Vali sobiv rada. Aga kuidas seda teha?
Orienteerumispäevakul on sobiv rada igaühe jaoks alates pikkadest ja tehnilistest, lõpetades lühikeste ja lihtsatega. Arvesta, et raja pikkus on märgitud, arvestades kaugusi linnulennult ehk mõõdetud on sirgjoone pikkus ühest punktist teise. Päriselus tuleb 5 km läbimiseks joosta või kõndida mõnevõrra rohkem.
Toome näite. Kõva kattega teel kuluks 5 km läbimiseks umbes 30 minutit ehk kiirusel 10 km/h oleks kilomeetri läbimise aeg 6 minutit. Orienteerumisrajal tuleks mõõduka tempoga liikuval algajal raja ja maastiku keerukusest sõltuvalt arvestada 15-20 minutiga kilomeetri kohta. Seega tasub valida lühem ja tehniliselt lihtsam rada, et saaks ühest küljest nii liikuda, kuid jõuaks ka kaarti lugeda. Täpse valiku aitab teha inimene infotelgis.
Pea meeles – kui ära eksid, on enamasti põhjus selles, et jalad liikusid kiiremini, kui mõistus kaardiga järele jõudis!
Enne, kui rajale lähed, uuri rahulikult kaarti, et teha selgeks, milline on ees ootav maastik, kui kaugel punktid üksteisest on, kui keeruliselt nad paigutatud on ja milliseid marsruute võiks valida.
Tutvumine kaardiga paneb pea tööle ja tekitab õige häälestuse. Loomulikult tuleb igas punktis väike paus teha, et suund järgmisse paika sättida, ent mõni minut ettevalmistust enne starti aitab rajal kokku hoida väärtuslikku aega ja ennetada eksimusi.
Kui sul tekib küsimusi kaardi, raja või leppemärkide kohta, küsi korraldajatelt enne starti julgesti nõu.
SI-pulk tuleb enne starti nullida!
SI-pulgale salvestad sa läbitud punktid. Enne rajale asumist tuleb see vastavas SI-jaamas nullida, sest muidu ei saa arvuti finišisse jõudes aru, mis info punktil kirjas. Nullimiseks on enne starti SI-jaam, kuhu on kirjutatud „NULLIMINE“. Järgmine jaam „KONTROLL“ või „CHECK“ kinnitab, et vanad andmed on sinu SI-pulgalt kustutatud. Mõni meeter pärast seda enamasti ongi jaam „START“, milles SI-pulka piiksutades algabki aja lugemine.
Kontrollnimekiri:
- Osta pilet/maksa osaluse eest
- Vali sobiv rada
- Uuri enne starti rada
- Nulli SI-pulk jaamas „NULLI“
- Alusta raja läbimist, tehes SI-pulgaga piiks jaamas „START“
Rajal läbi punktid õiges järjekorras!
Igal rajal on kindel punktide järjekord, mis annab osalejale ette tema marsruudi. Kaardil on need lillat värvi rõngad, mille keskel punkti täpne asukoht. Punktid on ühendatud lilla joonega, mis seob raja üheks tervikuks.
Kuidas ma tean, et olen õiges punktis?
Kontrollpunktid on maastikul tähistatud valget ja oranži värvi kontrollpunkti tähisega, mille keskel asub konkreetse punkti jaam (ka SI-jaam; vanas väljendusviisis komposter). Jaamal on peal number. Nt kui esimene punkt on tähistatud kaardil 1-34, peab olema jaamale peale kleebitud number 34.
Kuidas ma punkti läbimise kirja saan?
Kui leiad õige numbri, torka SI-pulk jaama ja oota piiksu ning valgussignaali. Need märguanded kinnitavad, et oled kontrollpunkti läbinud. Pärast piiksu võta suund järgmisse punkti!
NB! Jaam ei anna märku, kas oled õiges kontrollpunktis!
Kui kaugel punktid üksteisest asuvad?
Punktide kaugus üksteisest sõltub sellest, kuidas rajameister need paigutanud on. Enamasti on distants kahe punkti vahel mõnisada meetrit.
Kontrollnimekiri:
- Punkti leiad oranži ja valget värvi tähise juurest
- Jälgi, et kontrollpunktis oleval SI-jaamal on õige tunnusnumber
- Piiksuta SI-pulk jaamas
- Jälgi rajal olles distantsi
Raja lõpetamine
Finišeerimiseks ja aja fikseerimiseks tuleb läbida punkt, mis on tähistatud kirjaga „FINIŠ“. Enamasti asub see viimasest numbriga tähistatud kontrollpunktist eemal ning sellesse viib kilelint. Finišijaama kõrval asub ka
RMK Eestimaa orienteerumispäevakute lipp kirjaga „FINIŠ“.
Finišeerimine ei ole veel päris kõik – tulemused peab ka „maha lugema“!
Kui SI-kiip on finišijaamas piiksutatud, jaluta seal samas asuva telgi või varjualuse juurde. Seal toimub info nö mahalugemine kiibilt ja selle salvestamine. Lauas olev inimene küsib su nime või
EOL-koodi (juhul, kui see olemas) ja läbitud raja nimetust. Esimest pead sa teadma ise, teist näed kaardilt, kui enam ei mäleta.
Kui info nö maha loetud, prinditakse sulle kokkuvõte, kus on näha, kui palju aega kulus raja läbimiseks kokku, iga punkti läbimiseks eraldi ja üksjagu infot veel. See kokkuvõte prinditakse välja nagu ostutšekk poes. Kui see ära kaob, pole hullu, sest
www.päevakud.ee kodulehelt leiad konkreetse sündmuse järgi info üles
Tagasta SI-pulk ja venita!
Kui rada läbitud, punktid maha loetud ja kokkuvõte käes, tagasta renditud SI-kiip finišis või infotelgis vastavalt korraldaja juhistele.
Kui seegi tehtud, venita jalgu ja keha!
Kontrollnimekiri:
- Läbi viimane kontrollpunkt ja finiš
- Loe raja läbimise info maha
- Tagasta SI-pulk
- Venita!
Enda tulemusi näed koheselt
Tele2 otsetulemuste kaudu ning hiljem RMK Eestimaa orienteerumispäevakute
tulemuste leheküljelt.
