Mis on orienteerumine?
Orienteerumine on spordiala, kus harrastaja/võistleja läbib spetsiaalse orienteerumiskaardi ja kompassi abil maastikule paigutatud kontrollpunktid. Enamasti läbitakse kaardil ja maastikul tähistatud kontrollpunkte kindlas järjekorras (suundorienteerumine), kuid orienteerumispäevakutel saab tulemuse kirja ka vabalt valitud järjekorras ja vabalt valitud hulgal kontrollpunkte läbides (valikorienteerumine). Suundorienteerumises määratakse paremusjärjestus kiireima aja, valikorienteerumises läbitud kontrollpunktide arvu järgi.
Orienteerumine on nii võistlussport kui ka liikumisharrastus ja rahvasport. Võistlusspordina nõuab orienteerumine head kiirust ja vastupidavust, kombinatsioonis hea kaardilugemise ja teevalikuoskusega. Rahvaspordivõistlusel valivad osavõtjad endale sobiva kiiruse, nautides looduses liikumist koos samaaegse mõttetööga.
Orienteerumisvõistlused toimuvad enamasti loodusmaastikel, kuid orienteerumispäevakud toimuvad üha enam ka linnamaastikel. See muudab ürituste iseloomu ja orienteerumisülesande iga kord erinevaks.
Orienteerumiskaart on detailne topograafiline kaart, millel näidatakse kõik objektid, mis orienteerujale maastikul liikudes on ilmsed ja mis mõjutavad tema teevalikuid, näiteks pinnavormid, taimestiku omadused, veekogud ja sood, asustatud alad ja hooned, teed ja rajad, silmatorkavad üksikobjektid jm.
Orienteerumiskaardid on mõõtkavas 1:10 000 või 1:15 000, linnamaastikel 1:5000 või 1:4000. Näiteks mõõtkava 1:10 000 puhul vastab ühele sentimeetrile kaardil 100 meetrit maastikul. Reljeefi samakõrgusjoonte vahe on orienteerumisjooksu kaartidel 2,5 või 5 meetrit, sprindikaartidel 2 või 2,5 meetrit. Orienteerumiskaardid on keeratud magnetilise põhjasuuna suhtes, st kaardi ülaserv ning kaardile kantud spetsiaalsed jooned näitavad magnetilise põhjapooluse suunas.
Orienteerumisrada tähistatakse kaardil violetse värviga – kontrollpunktide asukohad näidatakse violetse ringiga, stardi asukoht kolmnurgaga ning finiši asukoht kahekordse ringiga. Suundorienteerumise korral on kontrollpunktid omavahel ka järjekorras ühendatud ja nummerdatud.
Õpime orienteeruma
Orienteerumiskaart ja rada
Orienteerumiskaart on üldkasutatavatest topograafilistest kaartidest märksa detailirikkam, sisaldades infot, mida teistel kaartidel sageli ei ole. Orienteerumiskaardil tuleb näidata kõik objektid, mis võistlejale maastikul liikudes on ilmsed ja mis mõjutavad tema teevalikuid, näiteks pinnavormid, taimestiku läbitavus, veekogud ja sood, asustatud alad ja hooned, teed ja rajad, silmatorkavad üksikobjektid. Orienteerumiskaardi üks keskseid aspekte on pinnavormide ehk reljeefi kujutamine kõrgusjoonte abil. Pinnavormide absoluutkõrgused merepinnast on orienteerumisel vähetähtsad, pigem on oluline, et orienteerumiskaart kajastaks õigesti lähestikku asuvate objektide omvahelisi suhtelisi kõrgusi.Orienteerumiskaardi leppemärgid
Selleks, et kaardil kajastatud leppemärke oleks lihtsam eristada, on iga objekti grupp esindatud kindla värviga. Kaardile on kantud nii looduslikud kui inimtekkelised objektid.
- Musta värviga on märgitud teed ja rajad, raudtee ja elektriliinid, hooned, aiad, müürid; samuti kivid, kaljud.
- Pruuniga on märgitud pinnavormid - künkad, mäed, lohud, järsakud, pinnasevallid, augud jm.
- Sinise värviga on veeobjektid, kraavid, sood, järved.
- Kollase ja rohelisega on märgitud taimkate ja metsa tihedus/läbitavus - kollasega lagedad alad (põllud, heinamaad, looduslikud lagendikuid, raiesmikud), rohelisega vastupidi - raskesti läbitavad alad; mida tumedam roheline, seda raskemini läbitav antud ala on. Valge värviga on näidatud hästi läbitav (antud piirkonnale omane) mets.
- Violetse värviga on märgitud raja elemendid - start, kontrollpunktid, finiš, piltlegend, keelatud piirkonnad.
Orienteerumiskaardi põhielemendid:
- Kaardi nimi ja asukoht; kaardi mõõtkava (1 cm kaardil vastab 100 m looduses) ja samakõrgusjoonte vahe 2,5 meetrit
- Kaardinurk: info kaardi valmimisaasta (siin 2016), tellija (Orienteerumisklubi Võru) ja autori kohta
- Kaardil märgitud orienteerumisrada. Kolmnurk - stardikoht, ring ja number - kontrollpunkt koos järjekorranumbria, topeltring - finiš. Kontrollpunktid asuvad ringide keskkohas.
- Piltlegend koos ürituse nime, raja tähise, raja pikkuse ning kontrollpunktide asukohtade täpsete kirjeldustega.
- Sarja ja toetajate info.
Orienteerumisrada
Orienteerumisrada koosneb suundorienteerumise puhul stardist, kindlast järjekorras läbitavatest kontrollunktidest ja finišist. Stardi, kontrollpunktide ja finiši asukoht on tähistatud nii kaardil kui maastikul. Maastikul tähistab kontrollpunkti asukohta oranž-valge tähis ja märkevahend (SI-jaam), lisaks võib kontrollpunktis olla ka mehaaniline komposter. Igal kontrollpunktil on unikaalne tunnusnumber (31, 32, 33...).
Orienteerumispäevakutel pakutakse eri pikkuse ja raskusastmega radu, mis sobivad igas eas harrastajatele.
Orienteerumisraja piltlegend
Kontrollpunktide asukohtasid täpsustatakse lihtsama leidmise huvides ka kontrollpunkti legendidega. Levinuimaks on piltlegend, mis kuvatakse kaardil tabelina, kus on kokkulepitud süsteemi järgi antud infot raja pikkuse, kontrollpunktide arvu ja täpsete KP-de asukohtade kohta.
Kompass
Orienteerumise aluseks on kaardilugemine. Kompass on abivahend suuna kontrollimiseks ja suunaga liikumiseks.
Põhitõed:
- Orienteerumiskaardi ülemine serv on alati põhjasuunas
- Kõik tekstid kaardil (ka punktinumbrid) on põhjasuunalised.
- Päike on hea kompass. Jooksu alguses tasub vaadata, kus päike parasjagu on ja milline kaardi serv või nurk tuleb alati päikse poole keerata.
Esialgu piisab kompassi kasutamisel sellest, kui vaadata kompassi nõela järgi põhjasuunda ja kontrollida, et kaart on õiget pidi ees. Raskematel radadel on vaja kasutada ka täpset suuna järgi liikumist.
Kompassi peab käes hoidma õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand (nõelakarbi osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab plaat vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei tarvitse ta enam õiget suunda näidata.
Vahetevahel tuleb rajal kasutada täpset suunajooksu, algajatel vähem, tipporienteerujatel peaaegu kogu raja vältel. Selleks peab oskama kompassile õiget suunda (asimuuti) peale keerata ning selle suuna järgi liikuda.
Kaardilt kompassiga suuna võtmiseks tuleb teha kolm operatsiooni:
1. Ühenda punktid kompassi külje abil, nii et kompassi kand on selle punkti pool, kust liikuma hakkad.
2. Hoia kompassi vastu kaarti ja pööra nõelakarpi, nii et läbi karbiketta paistvad suunajooned jääksid kaardil olevate põhja-lõunajoontega paralleelselt. Kontrolli, et karbi põhjasuunamärgid (kaks jämedat träpsu) oleksid kaardi põhjapoolse serva suunas, mitte vastupidi.
3. Võta kompass kaardilt kätte horisontaalasendisse. Keera ennast aeglaselt koos kompassiga seni, kuni kompassi nõela põhjaots jääb nõelakarbi põhjasuuna-träpsude vahele. Tõsta pilk ja vaata kompassi plaadiga samas suunas - see ongi vajalik liikumissuund.
Jooksu ajal peab hoidma kompassi vabalt käe peal ja kontrollima, et nõel püsiks põhjasuuna-märkide vahel, siis on liikumissuund õige. Selliselt täpse asimuudiga saab liikuda üksnes lühikesi etappe, sest metsas puude vahel laveerides kipub ikkagi suund veidi muutuma. Kui asimuut on kompassile peale keeratud, tasub liikumissuunas mõni objekt (nt. eralduv puu) nägemisulatuses välja valida, milleni liikuda ja kus uuesti suunda kontrollida. Orienteerumises kasutatakse ka nn. üldsuunas jooksu. See tähendab, et keeratakse küll asimuut peale, kuid seda jälgitakse suurelt kiiruselt vaid üldjoontes, või siis määratakse liikumissuund umbkaudselt nõela asendi järgi (nt. lõunasuunas, või lõunasuunast pisut paremale hoides, risti nõelaga vms). Selliselt joostakse mingi püüdva orientiirini - teerajani, põlluserva, suure mäenõlvani jne, kus täpsustatakse asukohta ning liigutakse edasi punktini juba täpselt kaarti lugedes.KKK
Kuidas orienteerumisega alustada?
Alustamiseks on parim koht www.päevakud.ee lehekülg, kust leiad infot nii harrastusvõimaluste kohta kui ka õppematerjale.
Kust ma leian endale sobiva ürituse?
Kõik Eestimaa orienteerumispäevakud leiab kalendrist, kus näidatud ära nii toimumise ajad kui kohad. Kui sa soovid otsida kindla korraldaja/klubi üritusi, vaata sarjade lehele.
Millist varustust ma vajan?
Alustamiseks on sul vaja sportlikke riideid ja jalanõusid, soovituslikult pikki pükse ja jooksutosse. Arvesta, et sinu jalad võivad saada märjaks ja mudaseks.
Kompassist on samuti palju abi, kuna selle abil saada kaardi alati õigesti enda ette võtta.
Ajavõtuks ja kontrollpunktide läbimise märkimiseks kasutatakse nn SI-pulka (SPORTident märkevahend), mille saad korraldajalt laenutada või soovi korral endale soetada.
Kui palju päevakul osalemine maksab
Orienteerumispäevakute osavõtutasud täiskasvanutele varieeruvad vahemikus 2 kuni 6 eurot. Enamasti tuleb välja käia 3 kuni 5 eurot. Noortele, ülilõpilastele ja pensionäridele on tihtipeale soodustusi, samuti on mitmeid sarju, kus lapsed saavad tasuta osaleda.
Orienteerumispäevakule registreeritakse kohapeal enamasti sularahas.
Kas ma pean jooksma?
Igaüks valib endale orienteerudes meelepärase tempo, rahulikust kõnnist kiire jooksmiseni. Jalutades jääb sul rohkem aega ümbruse nautimiseks, joostes võid jõuda kiiremini finišisse.
Kas ma tohin koos kaaslasega osaleda?
Orienteerumispäevakutel võib rajale minna nii üksi kui koos kaaslastega. Mõned võtavad isegi rihma otsas koera kaasa.
Mis on EOL kood?
EOL kood on unikaalne number igale Eesti orienteerujale.
Miks on EOL kood tarvilik? Kood aitab erinevatel päevakukorraldajatel osaleja kiiresti tuvastada – see on kui inimese isikukood. Tarvilik on kood eelkõige finišis tulemuste mahalugemises (st metsas tehtud märkmete kontrollimisel): isikliku SI-pulga olemasolul on võimalik EOL kood pulgaga siduda, mis tähendab, et mahalugemisel tuvastatakse jooksja automaatselt.
Kui isiklikku SI-pulka pole või see pole koodiga seotud, siis on mahalugemises vajalik öelda oma EOL kood ning seejärel tuvastatakse jooksja ülejäänud andmed.
Kus endale EOL koodi teha saab? Koodi on võimalik teha, täites vastava vormi EOL-i koduleheküljel või küsides päevakute korraldajatelt päevakul kohapeal paberkandjal registreerumisvormi. Päevakul saab kiiremini rajale, kui EOL kood on kodus tehtud. Koodi väljastab EOL igale orienteerujale tasuta ja see registreeritakse igale inimesele üks kord. Kui unustad oma koodi, saad seda kontrollida perekonnanime järgi internetist http://www.orienteerumine.ee/orienteerujad/index.php.
Kui pikad on rajad?
Iga sari pakub erineva pikkusega radasid, mis sobivad nii lastele, täiskasvanutele kui veteransportlastele. Radade pikkused jäävad enamasti 1 ja 8 km vahele ning radadel on ka erinev raskusaste.
Raja pikkust valides arvesta, et tipporienteerujal kulub metsamaastikul 1 km läbimiseks 6 minutit, harrastusorienteerujal aga 10 ja enam minutit.
Mis siis saab, kui ma ära eksin?
Aeg-ajalt juhtub, et sa ei tea enam täpselt oma asukohta kaardil. Seda juhtub ka kõige kogenumatel orienteerujatel.
Sel hetkel jää rahulikuks ning vaata, mida näed enda ümber ning meenuta, kus ja millal sa viimati oma asukohta teadsid. Kindlasti keera kompassi abil kaart õigesti ette, st orienteeri see magnetiliste põhjajoonte / kaardi tekstide järgi. Kui tuvastada kaardilt enda asukoha, saad enda rada jätkata.
Kui asukoha tuvasstamine ei õnnestu, proovi liikuda tagasi kohta, kus teadsid täpselt enda asukohta kaardil ja jätka enda rada sealt.
Vajadusel liigu lähima tee, talu või muu selge objektini ja püüa enda asukoht nende järgi tuvastada.
Ära karda vajadusel ka teistelt abi küsida. Soovi korral kanna kaasas mobiiltelefoni, millega saad vajadusel abi paluda.
NB! Kui ära eksid ja raja läbimise katkestad, siis teavita sellest kindlasti ka korraldajaid.
