ORIENTEERUMISKAART
Orienteerumiskaart annab väga täpselt edasi selle, mis looduses päriselt olemas, kuid ei tee seda mitte foto, vaid leppemärkide kujul. Et täpselt aru saada, kus sa ise oled ning kuidas ja kuhu minema peaks, tuleb neid märke natukene tunda.
Ilmselt on kõik kasutanud maanteeatlast või selle moodsamat versiooni Google Mapsi ja Waze’i näol. Orienteerumiskaart on maastikul nagu Waze liikluses. Vahe on ainult selles, et õigesse kohta liikumist abistav nool oled sina ja su kompass.
Orienteeruja peab liikumiseks valima tee, mida mööda võiks kõige kiiremini ja kindlamini jõuda ühelt objektilt teisele. Teevalik toimub meie kujutluses: kaardi abil kujutatakse ette pilt maastikust ning püütakse hinnata, milline liikumisvariant viib (oma oskustele vastavalt) kõige kindlamini kohale. Orienteerumiskaardil kasutatakse üle maailma samasuguseid kokkuleppelisi värvilisi tingmärke. Kaardilugemise eelduseks on nende märkide tundmine. Anname väikse ülevaate, et saada täpsemalt aru, mis on mis.
Mis info kaardil üldse on?
- Kaardi nimi ja asukoht; kaardi mõõtkava (nt 1:10 000) ja samakõrgusjoonte vahe (nt 2,5 meetrit).
- Kaardinurk: info kaardi valmimisaasta (siin 2016), tellija (Orienteerumisklubi Võru) ja autori kohta
- Kaardile märgitud orienteerumisrada:
- kolmnurk – stardikoht
- ring ja number – kontrollpunkt koos järjekorranumbri (tihti on järjekorranumbri järel näidatud ka kontrollpunkti tunnusnumber, näiteks 1-31)
- topeltring – finiš.
NB! Kontrollpunktid asuvad ringide keskkohas näidatud objektil
- Piltlegend koos sündmuse nime, raja tähise, raja pikkuse ning kontrollpunktide asukohtade täpsete kirjeldustega.
- Sarja ja toetajate info.
Mida tähendab mõõtkava ehk kui pikad on kaardil näidatud vahemaad päriselus?
Et punktist A punkti B pärale jõuda, tuleks teada, kui pikk on vahemaa, mida läbima hakatakse. Selleks on kaardil olemas mõõtkava – kaardil oleva distantsi ja tegeliku distantsi suhe.
Mõõtkava on esitatud kujul 1:7500, 1:10 000, 1:20 000. Võtame näiteks orienteerumiskaardi levinud mõõtkava 1:10 000. See ütleb, et 1 cm kaardil vastab 10 000 cm ehk 100 m maastikul. Seega, kui mõõdad kompassil oleva joonlaua abil 1:10 000 kaardil kahe punkti vaheks 2,3 cm, tähendab see maastikul 230 meetrit; 1:7500 kaardi puhul annaks see distantsiks siis 172,5 meetrit.
Levinumate mõõtkavade teisendused:
| Mõõtkava |
1 cm kaardil meetrites looduses |
5 cm kaardil meetrites looduses |
| 1:5000 |
50 meetrit |
250 meetrit |
| 1:7500 |
75 meetrit |
375 meetrit |
| 1:10 000 |
100 meetrit |
500 meetrit |
| 1:20 000 |
200 meetrit |
1000 meetrit |
| 1:50 000 |
500 meetrit |
2500 meetrit |
Mida tähendab kaardi infos tähis h, näiteks h=2,5?
Kõrguserinevusi e reljeefi tähistavad kaardil pruuni värvi jooned. Neid nimetatakse samakõrgusjoonteks ehk kõik selle joone sisse jääv asub võrdsel kõrgusel. Eestis on enamasti orienteerumiskaartidel samakõrgusjoonte vahe 2,5 meetrit, millele viitab kaardil olev musta värvi kiri h=2,5 m. Nii märgib iga järgnev joon, et maapind tõuseb nende kahe joonel vahel 2,5 meetri võrra.
Mida rohkem jooni, seda kõrgem mägi või sügavam lohk. Mida tihedamalt jooned koos on, seda järsem nõlv.
Kuidas ma tean, millal maapind langeb?
Nagu öeldud, tähistab samakõrgusjoon maapinna tõusmist, aga ka maapinna langemist. Langemise tähistamiseks on joontel langujooned ehk väiksed sissepoole suunatud kriipsud, mis viitavad sellele, kuhu suunas nõlv langeb.
Mis värv mida tähistab?
- Must – teed ja rajad, raudtee ja elektriliinid, hooned, aiad, müürid; samuti kivid, kaljud.
- Pruun – pinnavormid nagu künkad, mäed, lohud, järsakud, pinnase vallid, augud.
- Sinine – veeobjektid nagu kraavid, sood, järved, tiigid, jõed.
- Kollane – lagedad taimestikuga kaetud alad nagu põllud, heinamaad, looduslikud lagendikuid, raiesmikud
- Roheline – tiheda metsaga ala, k.a hekid. Mida tumedam roheline, seda raskemini läbitav antud ala on.
- Valge – hästi läbitav (antud piirkonnale omane) mets.
- Violetne – raja elemendid nagu start, kontrollpunktid, finiš, piltlegend, keelatud piirkonnad.
Mida täpsemalt neid leppemärke tunned, seda täpsema pildi oskad ees ootavast maastikust oma peas joonistada ning sellest lähtuvalt oma trassi valida. Esialgu piisab, et tead eri värvide põhitähendust. Kõik muu tuleb aja ja harjutamisega.
Kuidas teada kontrollpunkti täpset asukohta?
Orienteerumispäevakul tuleb rada läbida kindlas järjekorras. Punktid on kaardile märgitud violetsete ringidega ja need ühendatud sama värvi joonega. Kaardil asuv piltlegend annab kontrollpunkti asukoha kohta täpse info. Sõltuvalt raskusastmest on punktide arv erinev ja piltlegend igal rajal seega erinev. Oluline jälgida, et punktis asuks õige numbriga SI-jaam.
Et õige numbriga kontrollpunkt üles leida, tuleb teada piltlegendi põhiinfot, mis kirjeldab maastikul asuva kontrollpunkti asukohta. Iga kontrollpunkti kohta on üks rida.
Piltlegendi seletus
Maastikuobjektid, nende piltlegendid ja leppemärgid orienteerumiskaardil
