Kompass on kaardi kõrval orienteeruja kõige olulisem abimees ja töövahend, mis juhatab kätte õige suuna. Kui kokkupuuted kompassiga on harvad või jäävad aastate taha, tasub enne rajale asumist põhitõed meelde tuletada.
Millistest osadest kompass koosneb?
Kompassi hoia käes alati horisontaalselt
Kompassi peab käes hoidma õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand (nõelakarbi osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab kompass vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei pruugi see enam õiget suunda näidata.
Kuidas punkti kohale jõuda?
Kergematel radadel piisab kompassi kasutamisel esialgu sellest, kui vaadata kompassi nõela järgi põhjasuunda ja kontrollida, et kaart on õiget pidi ees. Raskematel radadel on kohati vaja kasutada ka täpset suuna järgi liikumist.
Kohale jõudmisel aitab üldsuund – aga mis see on?
Üldsuuna järgi orienteerumine tähendab seda, et kasutad kohale jõudmiseks suunda ja näiteks sinna viivat objekti. Näiteks näed sa kaardilt, et järgmine punkt asub kraavi kaldal, kuid asimuudi järgi otse läbi metsa täpne kohalejõudmine tundub keeruline. Siis säti suund nii, et sa „põrkaksid“ selle kraaviga kokku ja liigu mööda kraavi pärale.
Või nt juhul, kui sul on vaja jõuda läbi metsa mingi tee, raiesmiku vm suure objektini, millele jõudes on sul võimalik enda suunda/asukohta täpsemaks korrigeerida. Tänapäeval on see üks põhilisemaid kompassi kasutamise viise
Kompassi kasutamine 1-2-3 meetodil
1. Orienteerumispäevaku stardi asukoht on kaardile märgitud lilla kolmnurgaga ja täpne asukoht maastikul paikneb kolmnurga keskel. Võta kätte kaart, leia sealt üles stardikoht ja esimene punkt. Nt on selle number 1-31, kus 1 tähistab, et tegemist on järjekorras esimese punktiga ja 31 konkreetse punkti tunnusnumbrit. Aseta kompass kaardile nii, et kompassi serv ühendab sirge joonena starti tähistava kolmnurga keskkoha ja esimest punkti tähistava ringi keskkoha. Jälgi, et kompassi „kand“ ehk tagaosa jääks alguspunkti ning suunanool sihtpunkti poole.
2. Hoia kompass vastu kaarti ja keera nõelakarbi abijooned paralleelseks kaardi põhja-lõunajoontega (peenikesed mustad (harva sinised) jooned, mis jooksevad sirgelt üle kaardi). Jälgi, et kompassi marker (punase joonega nool nõelakarbi sees) oleks suunatud kaardi põhjasuunas.
3. Võta kompass horisontaalselt kätte ja liiguta end koos kompassiga nii kaua, et kompassi nõela punane ots oleks markerite vahel. Nüüd näitab kompassi suunanool soovitud suunda.
Liikumise ajal peab hoidma kompassi vabalt käe peal ja kontrollima, et nõel püsiks markerite vahel – siis on liikumissuund õige. Selliselt täpse asimuudiga saab liikuda üksnes lühikesi etappe, sest metsas puude vahel laveerides kipub ikkagi suund veidi muutuma.
Õiget suunda hoia orientiiride abil
Harilikult ei saa maastikul punktist A punkti B liikuda sirgelt ja otse, sest ette jäävad puud, põõsad, kivid, kraavid või muu looduskaunis. Et aga kindlasti õigesse kohta jõuda, kasuta vaheorientiire. Kui oled 1-2-3 meetodil õige suuna paika pannud ja valmis punkti suunas liikuma, leia maastikult silmapaistvam objekt, mis jääb sinu soovitud liikumissuunale. Nii saad sa kindel olla, et isegi, kui pead tegema mõne kõrvalepõike, püsid õigel suunal. Vaheorientiiri kohale jõudes, vaata välja järgmine orientiir, kuni jõuadki punkti kohale.
Jälgi liikudes ka kaarti, et olla ümbritsevaga kursis
Orienteerumiskaart ei ole muud, kui ümbritseva maastiku täpne kirjeldus. Kui sul on suund paigas ja orientiir silme ees, siis liikudes pea meeles ka aeg ajalt kaarti vaadata, et päriselu ja paber oleksid kooskõlas. Nt kui ees on kraav, suur kivi, küngas või muu äratuntav objekt, otsi see ka kaardilt üles! Oluline on, et kaart oleks õigesti käes ehk kaardi ülemine serv näitaks sellesse suunda, kuhu kompassi magnetnõel!
Kust ma tean, kui palju maad punktini on?
Vahemaa järgmisesse punkti saad sa teada, kasutades kompassi servas olevat joonlauda. Mõõda kaardil ära distants sentimeetrites ning kiire peastarvutusega teisenda see meetriteks maastikul. Nt kui kaardi mõõtkava on 1:10 000 tähendab see, et 1 cm kaardil = 10 000 cm ehk 100 m maastikul.
Kas mu kompass sobib orienteerumispäevakuks?
Orienteerumispäevakul osalemiseks piisab tavalisest käsikompassist, mis täidab kompassi peamise ülesande – magnetnõel näitab põhjasuunda. Sõltumata hinnaklassist, on enamikel kompassidel artikli alguses kirjeldatud omadused.
Kompasside hindade erinevuse tingib enamasti nende kiirus ja stabiilsus. Kiirus tähendab seda, kui kiiresti magnetnõel kompassi kasutaja suunamuutuse järel põhjasuunda liigub. Stabiilsuse all tuleb mõista seda, kui hästi nõel paigal püsib. Kuna kompass liigub koos inimesega, tähendab see, et ka magnetnõel liigub pisut ühele või teisele poole. Mida kindlamalt nõel paigal püsib, seda stabiilsem kompass on. Alustaja ei peaks neile nüanssidele aga eriti tähelepanu pöörama.
Aga kui järgmisesse punkti viib teerada või mõni muu selgelt eristuv objekt?
Juhul, kui sa suunda paika pannes näed, et punkti viib teerada, siis on sageli mõistlik seda võimalust kasutada. Nii on kindlam, et jõuad pärale ning liikumine samuti lihtsam. Kui teerada viib punkti lähedale, aga mitte päris kohale, leia lähedalt äratuntav objekt, mis on ka kaardil (nt küngas, lohk, suur kivi), ning kasuta seda objekti, et punkti viiv suund määrata.
Mida teha, kui olen eksinud?
Orienteerumisega alustades tasub valida lihtsam rada, kus punktidesse pääsemine hõlpsam ja eksimise võimalus väiksem. Rada aitavad valida stardis olevad inimesed.
Kui rajal ikkagi mõistad, et kuidagi punkti ei jõua, tasub korraks aeg maha võtta. Esmalt proovi kaarti, kompassi põhjasuunda ja maastikku kokku viies end üles leida. Orienteerumiskaardid on väga täpsed ja detailsed ning kõik vähegi silmapaistvamad maastikuelemendid seal kajastatud. Kui suudad enda asukoha nii tuvastada, siis võta uuesti suund punkti peale ja jätka liikumist.
Kui see ei õnnestu, vaata, kas näed mõnd teist osalejat, kellelt abi küsida või kellega järgmisesse punkti liikuda, et siis end ise uuesti paika panna.
Millistest osadest kompass koosneb?
- Magnetnõel – kompassi magnetnõela punane või oranž ots näitab alati magnetilise põhjapooluse suunas
- Nõelakarp – keeratav nõelakarp võimaldab paika keerata õige suuna
- Marker – aitab suuna paikakeeramisel seda hoida (magnetnõel peab seal sees püsima!)
- Abijooned – vajalikud selleks, et kompassi ja kaardi põhjasuund täpselt fikseerida
- Asimuutskaala – näitab ilmakaart ja suunda kraadides
- Joonlaud – võimaldab mõõta kaugust punktide vahel
- Suunanool – aitab liikuda õiges suunas
- Avaused – enamasti ringi ja kolmnurga kujuga selleks, et vajadusel ise rada kaardile kanda
- Luup – võimaldab kaardi peensusi täpselt uurida
- Kinnitusnöör – kompassi turvaliseks käes hoidmiseks
Kompassi hoia käes alati horisontaalselt
Kompassi peab käes hoidma õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand (nõelakarbi osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab kompass vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei pruugi see enam õiget suunda näidata.
Kuidas punkti kohale jõuda?
Kergematel radadel piisab kompassi kasutamisel esialgu sellest, kui vaadata kompassi nõela järgi põhjasuunda ja kontrollida, et kaart on õiget pidi ees. Raskematel radadel on kohati vaja kasutada ka täpset suuna järgi liikumist.
Kohale jõudmisel aitab üldsuund – aga mis see on?
Üldsuuna järgi orienteerumine tähendab seda, et kasutad kohale jõudmiseks suunda ja näiteks sinna viivat objekti. Näiteks näed sa kaardilt, et järgmine punkt asub kraavi kaldal, kuid asimuudi järgi otse läbi metsa täpne kohalejõudmine tundub keeruline. Siis säti suund nii, et sa „põrkaksid“ selle kraaviga kokku ja liigu mööda kraavi pärale.
Või nt juhul, kui sul on vaja jõuda läbi metsa mingi tee, raiesmiku vm suure objektini, millele jõudes on sul võimalik enda suunda/asukohta täpsemaks korrigeerida. Tänapäeval on see üks põhilisemaid kompassi kasutamise viise
Kompassi kasutamine 1-2-3 meetodil
1. Orienteerumispäevaku stardi asukoht on kaardile märgitud lilla kolmnurgaga ja täpne asukoht maastikul paikneb kolmnurga keskel. Võta kätte kaart, leia sealt üles stardikoht ja esimene punkt. Nt on selle number 1-31, kus 1 tähistab, et tegemist on järjekorras esimese punktiga ja 31 konkreetse punkti tunnusnumbrit. Aseta kompass kaardile nii, et kompassi serv ühendab sirge joonena starti tähistava kolmnurga keskkoha ja esimest punkti tähistava ringi keskkoha. Jälgi, et kompassi „kand“ ehk tagaosa jääks alguspunkti ning suunanool sihtpunkti poole.
2. Hoia kompass vastu kaarti ja keera nõelakarbi abijooned paralleelseks kaardi põhja-lõunajoontega (peenikesed mustad (harva sinised) jooned, mis jooksevad sirgelt üle kaardi). Jälgi, et kompassi marker (punase joonega nool nõelakarbi sees) oleks suunatud kaardi põhjasuunas.
3. Võta kompass horisontaalselt kätte ja liiguta end koos kompassiga nii kaua, et kompassi nõela punane ots oleks markerite vahel. Nüüd näitab kompassi suunanool soovitud suunda.
Liikumise ajal peab hoidma kompassi vabalt käe peal ja kontrollima, et nõel püsiks markerite vahel – siis on liikumissuund õige. Selliselt täpse asimuudiga saab liikuda üksnes lühikesi etappe, sest metsas puude vahel laveerides kipub ikkagi suund veidi muutuma.
Õiget suunda hoia orientiiride abil
Harilikult ei saa maastikul punktist A punkti B liikuda sirgelt ja otse, sest ette jäävad puud, põõsad, kivid, kraavid või muu looduskaunis. Et aga kindlasti õigesse kohta jõuda, kasuta vaheorientiire. Kui oled 1-2-3 meetodil õige suuna paika pannud ja valmis punkti suunas liikuma, leia maastikult silmapaistvam objekt, mis jääb sinu soovitud liikumissuunale. Nii saad sa kindel olla, et isegi, kui pead tegema mõne kõrvalepõike, püsid õigel suunal. Vaheorientiiri kohale jõudes, vaata välja järgmine orientiir, kuni jõuadki punkti kohale.
Jälgi liikudes ka kaarti, et olla ümbritsevaga kursis
Orienteerumiskaart ei ole muud, kui ümbritseva maastiku täpne kirjeldus. Kui sul on suund paigas ja orientiir silme ees, siis liikudes pea meeles ka aeg ajalt kaarti vaadata, et päriselu ja paber oleksid kooskõlas. Nt kui ees on kraav, suur kivi, küngas või muu äratuntav objekt, otsi see ka kaardilt üles! Oluline on, et kaart oleks õigesti käes ehk kaardi ülemine serv näitaks sellesse suunda, kuhu kompassi magnetnõel!
Kust ma tean, kui palju maad punktini on?
Vahemaa järgmisesse punkti saad sa teada, kasutades kompassi servas olevat joonlauda. Mõõda kaardil ära distants sentimeetrites ning kiire peastarvutusega teisenda see meetriteks maastikul. Nt kui kaardi mõõtkava on 1:10 000 tähendab see, et 1 cm kaardil = 10 000 cm ehk 100 m maastikul.
Kas mu kompass sobib orienteerumispäevakuks?
Orienteerumispäevakul osalemiseks piisab tavalisest käsikompassist, mis täidab kompassi peamise ülesande – magnetnõel näitab põhjasuunda. Sõltumata hinnaklassist, on enamikel kompassidel artikli alguses kirjeldatud omadused.
Kompasside hindade erinevuse tingib enamasti nende kiirus ja stabiilsus. Kiirus tähendab seda, kui kiiresti magnetnõel kompassi kasutaja suunamuutuse järel põhjasuunda liigub. Stabiilsuse all tuleb mõista seda, kui hästi nõel paigal püsib. Kuna kompass liigub koos inimesega, tähendab see, et ka magnetnõel liigub pisut ühele või teisele poole. Mida kindlamalt nõel paigal püsib, seda stabiilsem kompass on. Alustaja ei peaks neile nüanssidele aga eriti tähelepanu pöörama.
Aga kui järgmisesse punkti viib teerada või mõni muu selgelt eristuv objekt?
Juhul, kui sa suunda paika pannes näed, et punkti viib teerada, siis on sageli mõistlik seda võimalust kasutada. Nii on kindlam, et jõuad pärale ning liikumine samuti lihtsam. Kui teerada viib punkti lähedale, aga mitte päris kohale, leia lähedalt äratuntav objekt, mis on ka kaardil (nt küngas, lohk, suur kivi), ning kasuta seda objekti, et punkti viiv suund määrata.
Mida teha, kui olen eksinud?
Orienteerumisega alustades tasub valida lihtsam rada, kus punktidesse pääsemine hõlpsam ja eksimise võimalus väiksem. Rada aitavad valida stardis olevad inimesed.
Kui rajal ikkagi mõistad, et kuidagi punkti ei jõua, tasub korraks aeg maha võtta. Esmalt proovi kaarti, kompassi põhjasuunda ja maastikku kokku viies end üles leida. Orienteerumiskaardid on väga täpsed ja detailsed ning kõik vähegi silmapaistvamad maastikuelemendid seal kajastatud. Kui suudad enda asukoha nii tuvastada, siis võta uuesti suund punkti peale ja jätka liikumist.
Kui see ei õnnestu, vaata, kas näed mõnd teist osalejat, kellelt abi küsida või kellega järgmisesse punkti liikuda, et siis end ise uuesti paika panna. 
