Liikumisharrastajate seas on tõusmas uus trend – jooksutiiru ajal prügi korjamine ehk plogging. Plogging annab keskkonnateadliku liikumisharrastaja treeningule juurde uue mõõtme – enda tervise eest hoolitsemise kõrval on nüüd võimalik kanda hoolt ka ümbritseva keskkonna eest. Ploggingut võib teha nii metsas, pargis kui linnas, orienteerudes või lihtsalt joostes. 

Ja see on päriselt ka väga populaarne!

 

Päritolu

Erinevate allikate kohaselt sai plogging alguse 2016. aasta paiku Rootsist ning tulenebki rootsikeelsetest sõnadest plocka upp (võta üles) / plocka skräp (korja prügi üles) ning jogga (sörkima). Lühidalt selgitades on tegu harrastusega, kus inimene läheb õue jooksutiiru tegema ning teekonna jooksul korjab üles ka prügi, mida lähemal või kaugemal näeb. Korjatu kogub kas kotti, mis spetsiaalselt selleks tarbeks kaasa võtnud, või hoiab näpus ja poetab leiud juba jooksu ajal mõnda prügikasti.

 

Paari viimase aasta jooksul on plogging levinud eelkõige Skandinaavias, Prantsusmaal ja Tais. Treeningu poolest on see mitmekülgsem kui tavaline jooks, sest liikumine eeldab jooksu ajal ka kükitamist, väljasirutamist, kummardamist – kui käes on lisaraskusena ka kott, siis rakenduvad tavalisest mõjusamalt töösse ka käelihased

 

Põhjused

Erik Ahlström, kes alustas plogging trendi Stockholmis, on loonud harrastuse levimise edendamiseks ka rootsikeelse lehe: Plogga. Seal on ka broken windows theory ehk katkise akna teooria kaudu selgitatud tegevuse sügavamat sisu, milleks on vältida suurte, eelkõige vandaalitsemise ja kuritegevusega seotud probleemide levikut ja tõusu, hoides korda juba rohujuure tasandil. Usutakse, et mida prügistatum keskkond, seda suurem on tõenäosus lisaks keskkondlikele probleemidele ka ühiskondlikele, sotsiaalsetele jms probleemidele.

 

Seega – keskkonna hoidmiseks on väga mitmetahulisi põhjendusi – ka selliseid, millele esmajoones mõeldagi ei oskaks!

Loomulikult ei ole jooksmine kohustus – plogger võib olla ka lihtsalt jalutades ning loomulikult ka orienteerudes.

 

Plogging Eestis

Eestis on alanud aastast siin-seal sotsiaalmeedias plogging tähelepanu saanud, kuid organiseeritud kogukondliku tegevust sellest veel arenenud pole.

 

Orienteerumispäevakutest on ploggingule tähelepanu pööranud Tartus kevadeti ja sügiseti toimuv Seiklushundi päevakute sari, kes pakub osalejaile võimalust võtta stardist kaasa pisike kilekott, millesse saab rajalt prügi korjata. Kuna Seiklushundi päevaku toimuvad eri paigus üle Eesti, siis annab selline aktsioon lootust, et varsti on kogu Tartu puhas.

 

RMK Eestimaa orienteerumispäevakute korraldajad ootavad ka kõikides teistes sarjades kaasalööjaid käsi külge panema ning tegema Eestimaa  puhtaks! Järgmise orienteerumispäevaku, mille käigus keskkonnale head teha, leiad meie ürituste kalendrist.

 

Kirjutises on kasutatud Seiklushundi keskkonnablogi sissekande materjale